You have an outdated browser

Please update your browser

Update browser
Paasisaqarnerugit Akisussaassuseqartumik sunniuteqarneq

Nukissamik atuineq

Royal Greenland kilisaatinik avataasiutinik taarsersuileruttorpoq

Tunisassiorfinni aalisarnermilu nukissamik atuineq Royal Greenlandimi qitiusumik suliniuteqarfigineqarput

Royal Greenlandip kilisaataatai avataasiortut pingasut 2019-imiit maannamut nutaanik taarserneqareerput marlullu 2023-mi 2025-milu tiguneqassapput. Aalisariutit nutaat pingaartitat nutaat naapertorlugit ilusilersugaapput. Taamaaliornikkut nioqqutissat piareeriikkat tonsiugaangata nukissaq atorneqartoq piffissap ingerlanerani annikilliartortinneqassasoq naatsorsuutigineqarpoq.

Royal Greenlandimi nunami tunisassiorneq tunisassiorfinni nunatsinniittuni 37-ini, Canadamiittuni qulingiluani Tysklandimiittunilu pingasuni ingerlanneqarmat nukissamik nikerartumik atuiffiullunilu nukissiorfiit assigiinngitsut atorneqarput.

Nalorninartut & periarfissat

Ikummatissamik nunap iluaneersumiit nukissamik annertuumik atuinermi nalorninartut annersaat tassaavoq CO2-mik atuineq, taamaalilluni silaannaap kissatsikkiartorneranik annertusaaneq. Illoqarfinni nunaqarfinnilu issittumiittuni kiassutsip qaffannerani nalorninartut tassaapput sermersuarmiit imermik tarajoqanngitsumik immamut aattoqarsinnaanera, taamaalillunilu sumiiffinni immap tarajoqassusaa allanngorlunilu erngup qummut killinga qaffassinnaavoq.

Nunarsuaq tamakkerlugu silaannaap kissakkaluttuinnarnera kingunerisalu najukkami nunanilu tamalaani takuneqarsinnaasut qaffakkaluttuinnarnissaasa pinaveersaartinnissaanut peqataanissatsinnut periarfissaqarpugut. Suliassaq ajornakusoorpoq, silaannaallu pissusiata allanngoriartorneranut tunngatillugu  pitsanngorsaanikkut annikillisaanikkullu kiisalu nukissamik pilersuisunik piujuaannartitsineq tunngavigalugu nukissamillu silaannarmut sunniuteqanngitsumik pilersitsinissamik suliniuteqartut suleqatiginerisigut unammillernartut tamatta iliuuseqarfigigutsigit periarfissaqartoq isumaqarpugut.

Aalisarnermi kingornagullu nalitusaanermi motoorinut maskiinanullu nukissaq pinngitsoorneqarsinnaanngilaq. Nunani aallussaqarfitsinni erngup nukinganik atuisoqarsinnaavoq, ikummatissanilli nunap iluaneersunik pilersorneqarnissarput suli pisariaqartipparput.

2022-mi iliuutsit inernerillu

Suliffeqarfissuarmi nukissamik atuineq assigiinngitsorpassuarnit sunnerneqartarpoq. Immikkoortuni ataasiakkaani tunngaviusumik atuineq annertuvoq, immikkoortumilu ataatsimi aalisarneq tunisassiornerlu annikinneruppat immikkoortumi tassani nukissamik anginerussaaq.

Suliffeqarfissuarmi nukissamik atuinerup annerpaartaa qularnanngitsumik kilisaatiniit avataasiutineerpoq, taakkulu avalaqqanerminni, aalisarnerminni, tunisassiornerminni qerititsinerminnilu nukissamik atuisarput. Suliffeqarfissuup 2022-mi nukissamik atuinera tamakkiisoq 465 GWh missaaniippoq, tamanna 2021-mut sanilliullugu 16 %-imik qaffariaataavoq, tunisassiassallu annertussusaat 8 %-imik qaffappoq.

Aalisariutinik nutaanik pisinermut aningaasaliinerulli qaloorutinik naqitsinermik atuinermiit innaallagiatortunik, kilisassutinik marloqiusaniit pingasoqiusanik sapingisamik taarsernerisigut kiisalu useqarfiit anginerulerneratigut assartuilluni ingerlaarnerup annikikillisinneratigut ikummatissanik nunap iluaneersunik atuineq annikillisinneqarpoq. Taamaammat atuinerup annertusinera aalluseriaatsip allanngorneratut annermik isiginiarneqassaaq.

Ny og gammel M/Tr Sisimiut

M/tr Sisimiut pisoqaq Nutaarlu

M/tr Sisimiut pisoqaq Nutaarlu

M/tr Sisimiut nutaaq silarlukkaluartumi aalisarluartarpoq. M/tr Sisimiut pisoqqap 2018-imi pisai tonsiugaangata nukissamik atuinera nutaap 2021-mi atuineranut sanilliukkaanni nukissamik atuineq 20 %-imik annikillisimasoq takuneqarsinnaavoq.

Tunisassiorfinni nunamiittuni nukissamik atuineq 2022-mi nioqqutissat piareeriikkat tonsiugaangata 8 %-imik qaffappoq. Royal Greenlandip nunatsinni tunisassiornera tunisassiorfinnut 37-nut agguataarneqarpoq, sumiiffinnilu assiginngitsuni annikitsumik nikingasoqaratarsinnaavoq.

Tunisassiorfimmi Qeqertarsuatsiaaniittumi seqerngup qinngornerinik nukissiuutit 2022-mi ikkussorneqarput. Annikitsumik iluaqutaapput, misileraanerli allatut nukissioriaatsimik atuinermik misiliineruvoq.

2019-2022-mut anguniakkat piviusunngortitsinerillu:

Anguniakkat

Suliffeqarfissuarmi nioqqutissat piareeriikkat tonsiugaangata nukissamik atuinerup ukiumut 5 %-imik annikilliartortittuarnissaa

Anguniakkanik naammassinninneq:

Nioqqutissat piareeriikkat 1 tonsiugaangata nukissiuutinik atuinerup ukiumut 5%-nik annikillisinnissaa 2019-mi anguniagassatut siunniunneqarpoq. 2018-miit 2022-mut atuinerup ineriartornera naatsorsussagaanni atuineq 7%-nik qaffassimavoq, anguniagaq taamaalilluni anguneqarsimanngilaq.

2030-mut angorusutat

Nukissamik atuinerup annikillisikkiartuaartuarsinnarlugu suliffeqarfissuarmi nioqqutissat piareeriikkat tonsiugaangata nukissamik atuinerup katillugu 30 %-imik annikillisinnissaa.

Aamma takukkit

Paasisaqarnerugit CO2-mik aniatitsineq
...